Neljateistkümnes. Eetika ja IT

ITP (juriidilise nimega Institute of IT Professionals New Zealand Incorporated) ehk Uus-Meremaa IT-spetsialiste koondav mittetulundusühing on kirja pannud oma liikmetele kohustusliku eetikakoodeksi, mille kaheksat punkti saadab neid toetav juhend. ITP näeb end oma valdkonnas Uus-Meremaal professionaalse arengu ja heade suhete kandjana. Töötatakse nii erialase hariduse propageerimiseks kui oskuste parendamiseks; koostööd tehakse ka valitsusega ja haridussektoriga ning esindajaks ollakse umbes 10 000 IT-spetsialistile.

Liikmestaatuse saamiseks tuleb nõustuda ka ühingu eetikakoodeksiga, mis määrab eetilised ja erialased põhijooned, mida antud alal tegutsemiseks järgida tuleb.

Kõigepealt tuletatakse meelde, et ühenduse liikmeks olemine annab klientidele suurema garantii ning tagab suurema usalduse. Kui ITP liige eksib eedikakoodeksi vastu, on kliendil õigus esitada kaebus ITP-le, kes seda siis menetlema asub.

Eetikakoodeksis tuuakse välja 8 põhiprintsiipi:

uus-meremaa
Joonis: Code of Ethics (https://itp.nz/Members/Code-of-Ethics)

1. Good Faith

Ühingu liikmeid kohustatakse kohtlema inimesi väärikusega, heatahtlikult ja võrdselt, kedagi diskrimineerimata.

Me kõik oleme omal moel erilised ja väärtuslikud. Heatahtlikkus ja võrdne kohtlemine ei eelda, et ise teistele elades lahustuksime, vaid pigem vastupidi – et hindame endid teistega võrdväärsetena ning samuti kõige hea väärilistena (ideaalmina, mida küll väga raske teostada on, sest enne tuleb võita lahingud nn sisemiste deemonitega). Absoluutselt kõikide huvidega oma tegemistes arvestada pole ilmselt võimalik, kuid mõningaid võimalikke reageeringuid ja samme võiks ning saaks oma tegevuses kindlasti ette arvestada. Nagu on öelnud John Stuart Mill: „…Oma tegudes vastutab igaüks ühiskonna ees, juhul kui need teod puudutavad teisi.“ Ning tsiteerides Eesti teadlase Marju Lauristini tõdemust:Ma mõistan enda vabadust siis, kui mõistan, et sina oled sama vaba kui mina.“

2. Integrity

Oluline on usaldusväärsus; liikmed peavad suhtuma oma ametisse aususe, väärikuse ja austusega, et pälvida ühiskonna ja kolleegide usaldust; nende omaduste ning initsiatiiviga tuleb olla toeks ühiskonna parendamisele.

Ühiskonda saab panustada, käitudes eetiliselt ning leides oma oskustele ja teadmistele kasutust. Järelemõtlemiskoht oleks siinkohal ka inimestele, kes kujundavad meie tööturupoliitikat, et kallilt koolitatud inimesi ei tohiks sundida nende oskusi minetavat tööd tegema. Iga amet on austust väärt, kuid ühiskonna paremaks toimimiseks tuleb leida väljundeid inimeste oskustele ja võimetele, mitte tegutseda ühe ühiskonna osa teise huvigrupi tahtele allutamise suunas.

Ametialaseid oskuseid ei tohiks rakendada hävitamise eesmärgil, kuigi loomise ja hävingu vahelise piiri ületamist on teinekord keeruline ette näha.

3. Community-focus

Selles punktis räägitakse ühingu liikmete vastutusest õigluse ja heaolu toimimise eest ühiskonnas, mis peab olema tähtsamal kohal kui nende endi või teiste ühingu liikmete huvid.

Kõlab küll pisut liiga idealistlikult, kuid interpreteerida võiks seda ka nii, et alati tuleb silmas pidada kõrgemaid ja kaugemaid eesmärke ehk mida üks või teine samm meie ettevõtmistes laiemas plaanis esile võib kutsuda. Ning loomulikult ei tohi oma tegemistes seadustega vastuollu minna. Kas ideaalne ühiskond väärtustab üksikisikut, kuid suudab samas üksikisikuid motiveerida tegutsema kõrgematest eesmärkidest lähtuvalt ning ühiskonda panustavalt.

4. Skills

Liikmed peavad rakendama oma oskusi ja teadmisi oma klientide ja tööandjate huvides, pidamata seejuures teisi eetikakoodeksi printsiipe vähemolulisteks.

5. Continuous development

Unustada ei tohi järjepidevat arengut. ITP Liikmed peavad arendama oma teadmisi ja oskusi kogu oma karjääri jooksul, panustama kollektiivsete teadmiste edendamisele ja aktiivselt julgustama oma kolleege samamoodi toimima.

Küllap on kõik nõus, et teadmistejanu on arengus oluline, kasvõi erksa meele säilitamise seisukohalt. Ei ole olemas vanust, millest alates ei kõlba enam koolipinki istuda. Ning kindlasti ei tohi peljata ka teisi õppima innustada. Olles aga juba saavutanud teatud professionaalsuse, oleks hea asuda paralleelselt ka oma teadmiste jagamisele. Siin oleks ilmne mõlemapoolne kasu. Näiteks sunnib sageli just kellegi juhendamine oma teadmistes rohkem korda looma ning õpetab selgemalt eristama olulist vähemolulisest.

6. Informed Consent

ITP liikmed peavad hoidma iseennast, oma kliente ja tööandjaid kursis võimalike majanduslike, sotsiaalsete, ökoloogiliste või õiguslike tagajärgedega, mis võivad nende tegevusele järgneda.

Mõistlik oleks seda punkti oma tegemistes samuti eeskujuks võtta. Nähes ohtu seaduse rikkumisele, tuleks sellest kindlasti klienti või tööandjat diskreetselt teavitada. Ei saa ju eeldada, et kõik igast seaduseaktist alati teadlikud on, ning niiviisi toimides võime suurema tõenäosusega loota, et kunagi ka meid hoiatatakse võimalike tagajärgede eest. Me ei ole robotid, vaid mõtlemisvõimelised inimesed, ehk suudame oma tegevuse tagajärgi ka hinnata, mitte tuimalt käsku täita.

7. Managed Conflicts of Interests

ITP liikmed peavad informeerima oma kliente või tööandjaid kõigist võimalikest riskidest, mida võib käsitleda kui huvide konflikti või mis võib mõjutada teenuse kvaliteeti või erapooletute otsuste langetamist.

Lihtsustatult öeldes ei saa töötada võrdväärselt efektiivselt ja erapooletult kahe konkurendi juures. Kindlasti oluline silmas pidada, säilitamaks oma usaldusväärsust ja erialast professionaalsust.

8. Competence

ITP liikmed peavad säilitama erialase pädevuse ning pakkuma teenuseid või nõuandeid vaid oma kompetentsi piirides.

Ei saa müüa teenust või teadmisi, milles sa tegelikult pädev ei ole. Jah, oskusi võib küll ka töö tegemise käigus omandada, kuid klienti peaks sel puhul kindlasti puudulikest teadmistest informeerima. Et ITP on sellise punkti oma eetikakoodeksisse lisanud, näitab nende valmidust vastutada oma liikmete tegevuste eest ning suurendab kindlasti usaldusväärsust.

 

Allikad:
  1. Wikipedia artikkel ITP kohta
  2. ITP eetikakoodeks
  3. John Stuart Mill “Vabadusest”
  4. Marju Lauristini ja Hans H. Luige usutlus vabadusest, võrdsusest, vendlusest

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s